(pilt on pärit Endla teatri fotoarhiivist)

(järgnev biograafia pärineb teostest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 578-579 art. "Rummo, Vello“ ja Endla teatri biograafiline leksikon, lk. 112-113 art. "Rummo, Vello“ )

Lavastaja, ETLi liige (1953). Sündis Nõmmkülas, Raikküla vallas, isa haridus- ja raadiotegelane Jaan Rummo, ema õpetaja. Õppis 1930-40 Tallinnas J.Westholmi gümnaasiumis, lõpetas 1941 Tallinna 7. keskkooli , kuulus 1941-45 Eesti laskurkorpusesse. Õppis 1946-49 ERTIs. Lõpetas 1953 GITISe eesti stuudio ja 1966 samas lavakõneerialal aspirantuuri.. Töötas 1945-49 Eesti Raadios diktorina ja vastutava toimetajana, 1953-55 Draamateatri näitlejana ja lavastaja assistendina, 1955-61 ETV pearežissöörina ja kunstilise juhina ning 1957-70 lavakunstikateedri õppejõuna. Oli 1965 Noorsooteatri asutajaid, olnud 1969-82 Endla peanäitejuht ja 1982-95 lavastaja. Lavastanud Eesti Televisioonis („Kohtunik“, 1964, „Füüsikud“, 1967, „Strip-tease“, 1967, „Ulgumerel“, 1967. ENSV teeneline kunstitegelane (1975), J.V.Jannseni auhind 1997. - A-st 1946 abielus Linda Rummoga.

Lavastused: Rozovi Õnn kaasa! (1955), Bernsteini West Side’i lugu (1964, diplomilavastus Estonias), Korostõljovi Usun sinusse (1964 Endlas), Blažeki ja Rychmani Humalakorjajad (1967, diplomilavastus Noorsooteatris), Krameri ja Giovannini Pühapäev Roomas (1968 Estonias), Choinski Alarm (1969), Samuleviciuse Sild kaugesse öösse (1969), Natschinski Servus, Peter! (1970), Olseni Billy Jacki lugu (1970), Leigh’ Mees La Manchast (1971), Osiecka Mureli maik (1971), Janovsky Kas soovite sigaretti? (1972), Liivese Pühapäev on tore päev (1972, Vaasa Linnateatris 1974), Everaci Kes kaitseb Danielat? (1973), Beaumarchais’ Pöörane päev ehk Figaro pulm (1973), Ibseni Naine merelt (1973), Fermaudi Uksed pauguvad (1974), Hermani Hallo, Dolly! (1974), Goldoni Märul Chioggias (1975), Grossi Väikesed kirjud liblikad (1975), Ibragimbekovi Elu parim päev (1975), Arbuzovi Vanamoeline komöödia (1976), Vilde Pisuhänd (1976), Roštšini Mees ja naine vajavad tuba (1976), Tammsaare Kuningal on külm (1977), Blaumanise Rätsepad Sillamatsil (1977), Gorki Suvitajad (1977), Koidula Säärane mulk (1978), Sokolova Farjatjevi fantaasia (1978), Cocteau’ Ma armastan (1978), Thomas’ Kaheksa armastavat naist (1978), Hindi Ennustus (1979), Aljošini Kui suudaksid uskuda (1979), Illyesi Kirbukirmes (1979), Gorki Vassa Železnova (1980), Kitzbergi Püve talus (1980), Tšhaidze Järglased (1980), Albee’ Kõik on läbi (1981), Kooli Kes paljajalu käib (1981), Lope de Vega Tantsuõpetaja (1982), Zorini Mees ja naised (1982), Crommelyncki Kuum ja külm ehk Härra Domi idee (1983), Raudsepa Mikumärdi (1983), Kitzbergi Kaval-Ants ja Vanapagan (1984), Dudaravi Õhtu (1984), Anouilh’ Metskass (1985), De Filippo Filumena Marturano (1986), A. ja B.Strugatski Miljard aastat enne maailma lõppu (1986), Szakonyi Täiskuu (1987), Wuolijoe Niskamäe noorperenaine (1987), Raudsepa Vaheliku vapustused (1988), Kierkegaardi Frode ja kõik teised rüblikud (1988), Rammo Metsarahva seiklused ehk Operatsioon „Kintsutükk“ (1989), Raudsepa Mees, kelle käes on trumbid (1990) ja Demobiliseeritud perekonnaisa (1990), C.R.Jakobsoni Arthur ja Anna (1991), Gershe’i Liblikad on vabad (1991), Waltari Käbi kukub (1992), Wuolijoe Niskamäe naised (1992), Hamiltoni Maja Angel Streetil (1992), Schnitzleri Anatol, Max ja naised (1993), Fo Vabameelne abielu (1993), Cowardi Üleannetu vaim (1994).