Sulev Nõmmik (11.01.1931-05.12.2001) 80

(järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk.436-437 art. "Nõmmik, Sulev")

Lavastaja, näitleja ja tantsija. Sündinud Tallinnas, ema õpetaja. ETL-i liige (1960). Õppis 1945-47 Tallinna Mäetehnikumis, lõpetas 1959 Tallinna Koreograafiakooli (K.Saarekese klass) ja Tallinna kultuurhariduskooli,õppis 1960-64 Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika ja Kinematograafiainstituudis lavastamist. Oli 1947-48 „Estonias“ elektrik, 1948-51 ja 1954-62 tantsija ning 1962-92 näitejuht, lavastaja ja näitleja. Kirjutas libretosid, esines estraadinäitlejana (ka oma tekstidega, tuntuim roll Kärna Ärni) ja telelavastustes („Pildikesi Paunverest“). Lavastanud telefilme, mänginud nii neis („Mehed ei nuta“, 1968, „Kuldne Palmioks“ 1971 Varnas; „Teatriöö“,1971; „Noor pensionär“, 1972; „Jõmm“,1975; „Roosid lõunast“, 1977; „Siin me oleme“, 1978; „Meie Uduvere“,1987) kui ka filmis („perekond Männard“, 1960, Tallinfilm). Temast on film „Sulev Nõmmik“ (1987, Eesti Telefilm). Avaldanud ajakirjanduses vesteid ja meenutusi. ENSV teeneline kunstitegelane (1976). Huumoriauhind „Meie Mats“ 1988.

Lavastused: Oidi Muhulaste imelikud juhtumised (1962, ka kaaslibretist), Raudmäe Kiri nõudmiseni (1964, ka libretist, Kotkas 1968), Valgre ja Raudmäe Muinaslugu muusikas (1967, ka libretist, Moskva Ooperiteatris 1972), Vinteri ja Raudmäe Pipi Pikksukk (1969, ka libretist, mängis Varast), Dobrzanski Kuninga looþ (1969, mängis Peaministrit), Leigh’ Mees La Manchast (1971), Vinteri ja Raudmäe Neli musketäri (1972, ka libretist), Straussi Nahkhiir (1973), Oidi ja Raudmäe Poissmehed (1974, ka libretist), Frimli ja Stotharti Rose-Marie (1976), Vinteri Suvitajad (1977, kalibretist, mängis Aadut), Bacharachi Tõotused, tõotused... (1979, mängis mister Dobitchit), Kalmani Montmartre’i kannike (1983), Lehari Krahv Luxemburg (1986), Vinteri Kevade (1991, ka libretist, mängis Liblet).

Osad: Senka (Miljutini Rahutu õnn, 1949), Röövel (Morozovi Doktor Aibolit, 1950), Ants (Arro ja L.Normeti Rummu Jüri, 1955), Nikes (Herteli Asjatu ettevaatus, 1957, Tallinna Koreograafiakool “Estonias“), Narr (Glazunovi Raimonda, 1957), Falstaff (Oranski Windsori lõbusad naised, 1958, Tallinna Koreograafiakool “Estonias“), Vytas (Juzeliunase Mere kaldal, 1958), Ohvitser (Straussiana, 1959), Jimmy (Kawani Sensatsioon Londonis, 1960), Gangster ja Harrison Howell (Porteri Suudle mind, Kate, 1966, Linnahallis 1992), Sapun-Tjufjakin (Miljutini Neiud ärevil, 1973), Bubentsov (Kaks kevadpäeva, Dunajevski muusika, 1978), Mordcha (Bocki Viiuldaja katusel, 1989), Penièek (Kalmani Krahvinna Mariza, 1990).

LINGIKOGU 

Tähtpäevakalender 2011

Aleksander Teetsov
Eduard Lemmiste
Leo Martin
Paul Mäeots
Ilmar Tammur
Vello Rummo
Grigori Kromanov
Kalju Komissarov
Raivo Trass
Jaan Tooming
Ingo Normet
Peeter Jalakas
Margus Kasterpalu
Arvi Hallik
Karin Tammaru
Sepo Seeman
Francisco de Goya
Auguste Renoir
Johann Köler
Raul Meel

Nõmmik (vikipeedia)
Nõmmik (IMDb)

Raamatud:
Meistrid

Artiklid:

„Sulev oleks oma sünnipäeval tööd rabanud“
„Mida iganes Sulev ka tegi, sai ta kriitikute käest nii et tolmas“
Operetigala Sulev Nõmmik 80
Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 80
Jäägitult oma mees, kellel igaüks tahtis välja teha
Sulev Nõmmiku tütar: isa filmid on klassika
Saarlased ja hiidlased võistlevad Nõmmiku pärast
Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 75
„Kui Sulev laval naeris, siis Ervin pärast kirus“