(järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 232-233, art. "Köler, Johann")

maalikunstnik. Sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas riigitaluniku perekonnas. Õppis 1835-37 Viljandi elementaar- ja kreiskoolis. Omandas 1839-46 Cesises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. Läks 1846 Peterburi, õppis 1848-55 Peterburi Kunstiakadeemias, esialgu õhtuklassis joonistamist, hiljem A.Markovi juhendusel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega Herakles toob Kerberose põrguväravast (1855, õli, väike kuldmedal). Sõitis 1857 välismaale end täiendama. Siirdus Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. Reisis 1858 üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarellitehnika. Esitas kompositsiooni  Kristus ristil (1857-59, õli) 1859 Rooma kunstinäitusele, selle põhjal valiti ta Rooma Saksa Kunstiühingu liikmeks ja sai 1861 Peterburi Kunstiakadeemias akadeemiku nimetuse. Pöördus 1862 tagasi Peterburi. Sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli 1862-74 ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja; töötas 1869-70 Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna. Viibis 1886-89 Viinis, Nice’is ja Pariisis. A-st 1867 professor (riigikantsler A.Gortšakovi portree eest, 1867, õli), a-st 1877 Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige; a-st 1874 Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige.

Köler on Eesti maalikunsti rajajaid ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juhte. Tema ühiskondlikke vaateid kujundas 1860. aastate Venemaa poliitika- ja kultuurielu, mõju avaldasid ka Itaalia olud, muuseas G.Garibaldi juhitud vabadusvõitlus. Kölerist sai paljude rahvuslike ürituste algataja ja innustaja, oma aja eesrindlike ideede, sealhulgas talupoegliku demokratismi propageerija. Eriti radikaalseid seisukohti avaldas ta talupoegade maa küsimuses. Sõlmis 1863 ja 1864 Eestis tehtud ringreisidel sidemeid Viljandimaa talurahva esindajatega (J.Adamsoniga, A.Petersoniga jt.) ja haritlastega (F.R.Kreutzwaldi ja J.Hurdaga) ning koondas enda ümber Peterburi patriootide ringi (N.F.Russowi, P.Karelli, C.R.Jakobsoni jt.). Aitas hankida Eesti Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli ja ajalehe „Sakala“ asutamise luba. Toetas tegusalt 1864 alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaaktsiooni. Oli mitme Eesti organisatsiooni (Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Põllumeeste Keskseltsi) tegev- ja auliige. Köleri kaasaelamine oma rahva saatusele ilmneb ka ta kodumaa-ainelises loomingus.

Köler  sai kunstikoolituse peamiselt klassitsistlike iluideaalide ja romantismi vaimus (Cesise kiriku altarimaal, 1858; selle teisend Kristus ristil). Tunnustuse saavutas ta eelkõige mõneti idealiseerivate akadeemiliste esindusportreedega. Kõrvu nendega  lõi arvatavasti 1857 Lubjassaares vanemaid külastades neist psühholoogiliselt veenvad lihtsad realistlikud karakterportreed (õli). Itaalias vabanes Köler klassitsistlikest vormikaanoneist ja saavutas harmoonilise koloriidikäsitluse. Maalis seal otse looduses rohkesti maastikuetüüde ja jäädvustas rahvatüüpe. Nende eeltööde põhjal valmisid Itaalia tütarlaps (1858-62), Tütarlaps allikal (1858-61) ja Itaallanna lastega ojal (1862; kõik õli), 1859 maalis ta autoportree (õli) ning tegi joonistusi. 1863 tehtud Hiiumaa-reisil sündisid akvarellid Hiiu naised kaevul ja Hiiu naine.  Kodumaa loodust ja olusid kujutavad ka akvarellid Ketraja (Katkenud lõng) ja Kunstniku sünnikoht (mõlemad 1863). Võrus valmis 1864 rahvuseepose looja F.R.Kreutzwaldi portree (õli). Maal Ärkamine nõidusunest (Eesti legend,  1864, õli, kadunud) rõhutab allegoorilises vormis eestlaste põlist õigust oma maale. Olles 1860.-70. aastail Peterburi mainekamaid portretiste, maalis Köler õpetlaste, kunstnike, muusikute ning majandus- ja riigitegelaste isikupära tabavaid, mõneti poetiseerivaid portreid: M.Jurjeva (1867), E. Von Schultz-Adajewsky (1868), P.Semjonov-Tjan-Šanski (1869), N.Grot (1872) ja P.Karell (1886). Krimmis suvitades lõi Köler suurejoonelisi maastikumaale (Krimmi maastik Ai-Juri mõisaga, Mšatka mõis Baidari väravatega; mõlemad 1875, õli). Erksa loodusetajuga kompositsioonis Truu valvur (1878), eriti aga teoses Eeva granaatõunaga (1879-80, mõlemad õli) ilmneb idealiseeriv kallak. Eesti rahvusliku kunsti esimene monumentaalmaal on Tallinna Kaarli kiriku apsiidifresko Tulge minu juurde... (1879). Pariisis valmis 1887 suur kompositsioon Lorelei needmine munkade poolt (õli). - Köleri hauale Suure-Jaani kalmistul püstitati 1912 kunstniku pronksbüstiga mälestussammas (büst A.Adamson), Viljandis on a-st 1978 Köleri pronksfiguuriga monument (E.Viies, arhitekt R.Luup).