Ferdinand Veike 85 (sünd. 13. novembril 1924)

(järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 782-783 art. "Veike, Ferdinand")

Sündinud Saueaugu külas, Küti vallas, vanemad talunikud. Lavastaja ja näitleja, ETL-i liige (1952). Lõpetas 1946 Tallinna 9. töölisnoorte keskkooli ja Draamastuudio eriklassi, õppis 1950-51 ostrovski-nim, Leningradi Riikliku Teatriinstituudi rezhiikursustel lavastamist.. Olnud 1944-48 Noorsooteatri ja 1948-52 Draamateatri näitleja ja lavastaja, 1947-50 ühtlasi „Estonia“ tantsija, 1952-80 Nukuteatri peanäitejuht, 1981-85 Filharmoonia näitleja, 1985-87 Variku kultuurimaja direktor ning 1973-78 ja 1991-95 TPÜ õppejõud. Esinenud a-st 1953 ER-kuuldemängudes Buratinona („Kuldvõtmeke”), hiljem omaloominguliste Buratino-monoloogidega ETV-s, Filharmoonias ja välismaal. ENSV tnl. Kunstitegelane (1960), ENSV rahvakunstnik (1977). Nõuk. Eesti preemia 1949.

Lavastused: Vaagi Reinuvader Rebane (1948 Draamateatris), Turovski Võlupeegel (1949), Liperovski Punane lilleke (1950), Veetamme Kalevipoeg ja sarviklased (1950), Brushteini Tibatilluke ja Pääsuke (1951), Gerneti Loomade kontsert (1952 Nukuteatris), Kreutzwaldi ja Kangilaski Vaeselapse käsikivi (1953), Toona Punamütsike (1954), Kangilaski Kaval-Ants ja Vanapagan (1954), Landau Jänes ja Kass (1955), Toona Okasroosike (1955), Kangilaski Suur Tõll (1956), Matvejevi Võlukaloss (1957), Gabbe Tuhkatriinu (1958), Tamme Pauka seikleb (1958), Stefanovi Metsakell (1959), Kiplingi ja Vladõtshina Talumatu Elevandipoeg (1959), Kompanejetsi Hunt ja seitse kitsetalle (1960), Drda ja Shtoki Kuradiveski (1960), Anderseni ja Fischeri Prints-seakarjus (1961), Shvartsi Nukkude linn (1961), Daudet’ ja Mäeotsa Isand Sequini kitseke (1962), Kangilaski Kalevipoja sõit maailma otsa (1962), Leiese Vihavaenlased (1962), D.Normeti Pärdik ja Kastanipoiss (1963), Kangilaski Võlupill (1963), Leiese Maailmarändur Buratino (1965), Filipoiu Imeline kleidike (1965), Kuusi Nupumees Ati (1966), Liigandi Vana Toomas (1967), E.Raua Ninatark muna (1968), Kuusi Memme musi (1968), Lopejska ja Krculova Kureke ja Hernetont (1969), Gyula Sinine kutsikas  (1970), Niidu Vintsel-Vantsel vanaema (1972), Kangilaski Kalevipoja võitlus Sarvikuga (1973), Wilde’i, Reiljani ja Veike Tähepoiss (1974), Männii Nimi nii ja nimi naa (1976), Novatski ja Fridmani Vana veski viirastused (1977), Ekholmi, Tarenkovi ja Jutkevitshi Tuti I ja Ludwig XIV  (1980), Põldmäe, Peegli ja Saare Verine John (1980),

Osad: Võlur ja Muinasjutuvestja (Shvembergerite Beri-Baar, 1945), Kass (Makarjevi ja Dilini Saabastega kass, 1946), Ivan (Vladõtshina Imekaunis Vassilissa, 1947 Noorsooteatris), Kalevipoeg (E.Kapi Kalevipoeg, 1948 „Estonias“), Moltshalin (Gribojedovi Häda mõistuse pärast, 1948), Pjotr (Ostrovski Mets, 1950), Sander (Hindi ja Särevi Tuuline rand, 1951), Ivan (Maljarevski Ei sinu ega minu, vaid meie, 1952 Draamateatris), Tähtis isik (Suhhovo-Kobõlini Toimik, 1982 „Vanalinnastuudios“).

LINGIKOGU 

Septembri teatritähtpäevad
Oktoobri teatritähtpäevad
Paul Pinna
Hendrik Krumm
Jüri Krjukov
Lii Tedre
Ülev Aaloe
Liis Laigna

Raamatud:
Mees, kes mängis nukkudegao

Artiklid:
Ferdinand Veike ja Buratino
Tal Ferdinand on nimeks...
Teatrikuust, Veikest ja Buratinost