|
Paul Pinna (03.10.1884 - 29.03.1949) 125
(järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 495-496 art. "Pinna,Paul") ( pseudonüüm Osten-Urv, täisnimi Paul Otto Hermann Pinna) sündis Tallinnas, isa Tallinna raeteener. ENL-i (1934) ja Soome Näitlejate Liidu auliige (1936), ETÜ asutajaliige (1945). Õppis Tallinna linnakoolis, lõpetas 1916 eksternina Tallinna reaalkooli. Täiendas end 1908 Berliinis E. Reicheri teatrikursustel, hiljem käis õppereisidel Peterburis, Pariisis ja Brüsselis. Oli 1899-1906 Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses kantseleiametnik ning mängis „Estonia” asjaarmastajate näitetrupis ja 1906 ka Tallinna saksa teatris. Oli kutselise „Estonia” asutajaid (1906) ning lavastas ja mängis seal a-ni 1914. Andis koos T. Altermanniga välja ajakirja „Näitelava”. Esines suvel 1913 Kieli linnateatris ja 1914-15 Nizhni-Novgorodi, Kaasani, Samaara, Saraatovi ja Moskva Nikitski teatris. Teenis 1915-20 sõjaväeametnikuna (kapten) Tallinnas, mängis ühtlasi „Estonias” ning oli 1918-21 Draamateatri komandant, näitleja ja lavastaja ja 1921-22 direktor. Töötas 1922-23, 1927-41 ja 1944-49 „Estonias”, asutas omanimelise Rahvateatri, juhtis seda a-ni 1927. Mängis 1919-39 aeg-ajalt ka Tallinna vene teatris, „Endlas”, „Ugalas”, „Vanemuises”, Narva Teatris ja Kuressaare Teatris. Esinenud kuuldemängudes, kabarees, estraadikavades ja filmis („Dollarid”, 1929, K. Märska Filmproduktsioon; „Elu tsitadellis”, 1947, Lenfilm). Mobiliseeriti reservohvitserina 1941 Punaarmeesse, kuulus 1942-44 ERKA-sse. Tõlkinud üle 20 näidendi ja 30 opereti, kirjutanud näidendeid („Kui pungad puhkevad”, 1912, „Vana lugu – alati uus”, 1914), kupleesid („Nalja pöörises”, 1920) ja libretosid („Jaaniöö”), ilmunud on tema mälestused („Minu eluteater ja teatrielu. Mälestused I. 1884-1913”, 1934; „Mälestused I”, 1947; „Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944”, koost. H. Einas, 1995). Oli 1936-40 ENL-i esimees. Tnl. Näitekunstnik koos teenete kuldrinnamärgiga (1936), ENSV rahvakunstnik (1942). Prantsuse Vabariigi aumedal 1919. – Oli 1908-37 abielus Netty Pinnaga ja a-st 1938 Milly Altermanniga. Tütar Signe Pinna. Lavastused: Metsanurga Päikese tõusul (1906 kutselises „Estonias”, mängis Alfred Reimerit), Hauptmanni Elga (1906 mängis Timofeid), Ibseni Rosmersholm (1906), Heijermansi Lootus õnnistuse peale (1906, 1917, 1921, esimeses mängis Cobust, kahes viimases Clemens Bossi), Sudermanni Kodu (1906) ja Au (1907), Herve Mamzelle Nitouche (1907, 1915, Rahvateatris 1925, mängis Celestini), Jonesi Geisha (1908), Kreutzeri Öömaja Granadas (1908, laulis Bascot), Ibseni John Gabriel Borkman (1909, mängis John Gabrieli), Tolstoi Joann Hirmsa surm (1909 ja 1917, mängis Joann Hirmsat), Falli Lõbus talupoeg (8 korda 1909-36, mängis Lotimütsimeest), Lehari Lõbus lesk (1911, Rahvateatris 1927), Wirkhausi ja Pinna Jaaniöö (1911, mängis Parunit, ja Rahvateatris 1925), Zelleri Mäekaevur (1913), Gounod’ Faust (1915), Verdi Traviata (1916), Lehari Krahv Luxemburg (1917, mängis Basil Basilovitshit, Rahvateatris 1924), Bergeri Uputus (1920, mängis Phraserit), Scribe’i Klaas vett (1920, mängis Vicomte de Bolingbroke’i), Hebbeli Judith (1920, mängis Holofernest), Tammsaare Petuulia (Juudit) (1921), Blumenthali ja Kadelburgi ”Valgehobu” võõrastemaja (1923 Rahvateatris), Straussi Kevadõhk (1924 Rahvateatris), Pinna Pariisi modell (1925 Rahvateatris), Trilljärve Laulupidu Tallinnas (1925 Rahvateatris), Dumas’ Kameeliadaam (1925 Rahvateatris), Shakespeare’i Suveöö unenägu (1926 Rahvateatris), Bornhöhe ja Trilljärve Tasuja (1926 Rahvateatris), Offenbachi Ilus Helena (1927 „Estonias”, mängis Kalchast), Maughami Victoria (1927 „Estonias”, mängis Fredericki), Raudsepa Siinai tähistel (1928, mängis Aaronit), Nicholsi Iiri roos (1930, mängis Salomon Lewyt), Birabeau’ Minu poeg - minister (1938, mängis Gabriel Fabre’d) ja Pesa (1940, mängis Fortune’i). Osad: krahv Holm (Vossi Eva, 1901), Näitleja (Gorki Põhjas, 1903, 1907 ja 1917, kahes viimases ka lavastaja), Hermann (Wildenbruchi Lõoke, 1904 „Estonias” ja 1905 Tartu „Taara” seltsis), Kiriku vöörmünder (Kitzbergi LjubPila-Peetri testament, 1906 kutselises „Estonias”, ka lavastaja), Krüger (Hauptmanni Kopranahkne kasukas, 1907, ka lavastaja), Akim (Tolstoi Pimeduse võimuses, 1908 ja 1919, mõlemas ka lavastaja), Napoleon I (Sardou Madame Sans-Gene, 1908 ja 1918, mõlemas ka lavastaja, „Endlas” 1923), Franz Moor (Schilleri Röövlid, 1908, ka lavastaja), linnapealik (Gogoli Revident, 1908, ka lavastaja, ja 1936), gaspard (Planquette’i Corneville’i kellad, 1909 ja 1915, ka lavastaja, ja 1919), Christoph (Hauptamnni Rose Bernd, 1910), Jago (Shakespeare’i Othello, 1910), Heink (Bahri Kontsert, 1910), Kean (Dumas’ Kean, 1911 ja 1916, viimases ka lavastaja), onu Vanja (Tshehhovi Onu Vanja, 1911), Lear (Shakespeare’i Kuningas Lear, 1911), Hjalmar Ekdal (Ibseni Metspart, 1912), hertsog Alba (Goethe Egmont, 1912), Protassov (Tolstoi Elav laip, 1912, ka lavastaja, ja 1928), Tonio (Leoncavallo Pajatsid, 1913, ka lavastaja), Ivan Sussanin (Gorodetski Elu tsaari eest, 1913), Claudius (Shakespeare’i Hamlet, 1913), vürst Bogumil (Falli Armas Augustin, 1912, ka lavastaja, ja 1913 Kielis), doktor Vaik (Vilde Tabamata ime, 1913), Vestmann (Vilde Pisuhänd, 1914, 1917, 1927, 1931 ja 1938), Boni (Kalmani Silva, 1915 Moskvas), Herodes (Wilde’i Salome, 1919, ka lavastaja, ja 1923), Tackleton (Dickensi Kilk koldel, 1920), Inimene (Andrejevi Inimese elu, 1921), Esko (Kivi Nõmmekingsepad, 1921 Draamateatris, ka lavastaja, 1922 „Endlas”, 1926, ka lavastaja, 1927 „Estonias”, ka lavastaja), Marmeladov (Dostojevski ja Delier’ Kuritöö ja karistus, 1921), Caesar (Shaw’ Caesar ja Kleopatra, 1922 Draamateatris, ka lavastaja), Napoleon (Vossi Napoleon Bonaparte, 1922, ka lavastaja), Danton (Rolland’i Danton, 1923 „Endlas”), kindral Bonaparte (O. Strausi Teresina, 1926 „Estonias”), Volpone (Jonsoni ja Zweigi Volpone, 1928), Laurent Castel (Pagnoli Eluaabits, 1929, ka lavastaja, 1940 ja 1941), Stephano (Shakespeare’i Torm, 1929), Postipapa (Adsoni Lauluisa ja Kirjaneitsi, 1931), Cesar (Pagnoli Kauged rannad, 1933 ja 1936; Fanny, 1934 ja 1940, Tseesar,1937), Siim Pungerjas (Raudsepa Roosad prillid, 1934), Shylock (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1937), doktor Stockmann (Ibseni Rahvavaenlane, 1939), Baptista (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1940), Odilon Gadarin (Fauchois’ Ettevaatust, värskelt värvitud!, 1941 ja 1945), sir Uniohakas(Sheridani Keelepeksu kool, 1945), Ben Habbart (Hellmani Rebased, 1946), MacPherson (Simonovi Vene küsimus, 1947), Joe Keller (Milleri Joe Keller ja tema pojad, 1948). |
LINGIKOGU
Septembri teatritähtpäevad
Pinna (vikipeedia) |
