Tiit Kuusik (11. september 1911 - 15. august 1990) 100

(järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 274 art. "Kuusik, Tiit“ )

(õieti Dietrich). Laulja (bariton). ETLi liige (1945). Sündis Pärnus, isa tisler. Lõpetas 1930 Pärnu poeglastegümnaasiumi ja 1938 Tallinna Konservatooriumi (A. Arderi klass). Oli 1938-39 Viini Volksoper’i, 1942-43 Kasseli Riigiooperi ning 1940-41 ja 1944-88 Estonia solist. Töötas a-st 1940 (vaheajaga) ühtlasi Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuna (a-st 1947 professor); õpilasi: G. Ots, A. Külvand, R. Alango, T. Bachmann. Tuntud ka kammer- ja oratooriumilauljana (Händeli „Messias“, Haydni „Loomine“, Orffi „Carmina burana“, Tormise „Kalevipoeg“), esines ka väljaspool Eestit, sh. Riia, Kiievi, Helsingi, Moskva, Varssavi, Mexico, Budapesti ja Oslo ooperilavadel. Osalenud filmis („Kui saabub õhtu“, 1955, Tallinnfilm; „Puritaanlased“, 1984, Eesti Telefilm), temast on tehtud filme („Tiit Kuusik vene ooperis“, 1970, „Maestro Tiit Kuusik „Estonia“ teatris““, 1979, mõl. Eesti Telefilm; „Laulab Tiit Kuusik“, 1973, Tallinnfilm). Esikoht Viini rahvusvahelisel lauljate võistlusel 1938. ENSV teeneline kunstnik (1945), ENSV rahvakunstnik (1952), NSVL rahvakunstnik (1954). Stalini preemia 1950 ja 1952, Nõukogude Eesti preemia 1949, 1959 ja 1967. A-st 1993 tegutseb Estonia Seltsi juures lauluõppurite toetuseks temanimeline fond ning peetakse lauluvõistlusi.

Osad: Parigi (Kalmani Montmartre’i kannike, 1932 Endlas), Silvio (Leoncavallo Pajatsid, 1938, Estonias), Escamillo (Bizet’ Carmen, 1938), Tonio (Leoncavallo Pajatsid, 1939, 1942, 1946,1948, 1954, 1978), Renato/Rene (Verdi Maskiball, 1939 ja 1961), Rigoletto (Verdi Rigoletto, 1939 Estonias, 1946, 1954 ja 1978), Jeletski (Tšaikovski Padaemand, 1940), Germont (Verdi Traviata, 1941, 1942 ja 1950), Figaro (Rossini Sevilla habemeajaja, 1942 ja 1948), Johannaan (R. Straussi Salome, 1942 ja 1973), Olav (Aava Vikerlased, 1942 Estonias), Marcel (Puccini Mantel, 1943 ja 1972), Tsaar (Lortzingi Tsaar ja puusepp, 1943), Onegin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1944 ja 1949), Vambo (E. Kapi Tasuleegid, 1945, 1948, 1956 ja 1974), Deemon (Rubinsteini Deemon, 1945 ja 1953), Peep (Ernesaksa Pühajärv, 1946), Mefistofeles (Gounod’ Faust, 1949), Krahv (Ernesaksa Tormide rand, 1949 ja 1967), Igor (Borodini Vürst Igor, 1951), Boriss (Mussorgski Boriss Godunov, 1952, 1956 ja 1980), Ruslan (Glinka Ruslan ja Ludmilla, 1954), Scarpia (Puccini Tosca, 1957 ja 1965), Raud (Ernesaksa Tuleristsed, 1957), Almaviva (Mozarti Figaro pulm, 1958), Hollandlane (Wagneri Lendav Hollandlane, 1958 ja 1984), Grjaznoi (Rimski-Korsakovi Tsaari mõrsja, 1959), Malatesta (Rahmaninovi Francesca da Rimini, 1960), Petruccio (Šebalini Tõrksa taltsutus, 1960), Lembitu (V Kapi Lembitu, 1961), Salieri (Rimski-Korsakovi Mozart ja Salieri, 1961), Jago (Verdi Othello, 1963), Mazepa (Tšaikovski Mazepa, 1964), Amonasro (Verdi Aida, 1964), Peaminister (Straussi Viini veri, 1965), Aleko (Rahmaninovi Aleko, 1966), krahv di Luna (Verdi Trubaduur, 1967), Barnaba (Ponchielli Gioconda, 1969), Enrico (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1970), di Posa (Verdi Don Carlos, 1971), Attila (Verdi Attila, 1976), Miller (Verdi  Luisa Miller, 1981).

LINGIKOGU 

Tähtpäevakalender 2011

Tiit Kuusik (vikipeedia)