Lii TEDRE
(sünd. 10.
oktoobril 1944)
80
(järgnev biograafia
pärineb kahest raamatust Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 690 art.
"Tedre, Lii" ja Endla teatri biograafiline leksikon, lk. 138-139 art. "Tedre, Lii")
Näitleja, ETL-i liige (1971). Sündinud Tallinnas. Isa autojuht, ema tööline. Lõpetas 1964 Tallinna
8. keskkooli ja 1969 Draamateatri õppestuudio. Töötanud a-st 1968 Endla teatris. Mänginud filmis ("Need vanad armastuskirjad", 1992, Freya film)
ja telelavastustes ("Puhkepäev", 1982, "Otto Almari nägemus", 1991), esinenud Pärnu restorani Hermes varietees. Saanud 5 korral ETÜ auhinna,
valitud mitmel korral Endla publiku lemmikuks, Eesti Näitlejate Liidu auraha 2006, Jannseni auhind 2006. - Oli abielus Peeter Tedrega.
Osad: Veera (Gorki Viimased, 1968, Draamateatris), Murik (Ranneti Kriminaaltango, 1968, Draamateatris), Irina Zima (Švartsi Kiiduavaldused, 1968), Kalle Blomkvist (Lindgreni ja Mäeotsa Meisterdetektiiv Blomkvist, 1969), Tsitsa (Mitrovitši Röövimine keskööl, 1969), Olivia (Deicke ja Fehmeli Nagu soovite, 1969), Tegelane (Koeney poeetiline kompositsioon Vihmade vaikus, 1969), Lili (Samuleviciuse Sild kaugesse öösse, 1969), Ilona Terecz (Natschinski Servus, Peter!, 1970), Hiir (Maršaki Tare-tareke, 1970), Fermina (Leigh' Mees La Manchast, 1971), Naine (Osiecka Murelimaik, 1971), Šakhe (Halaphjani Hällilaul, 1972), Piia (Liivese Pühapäev on tore päev, 1972), Negina (Ostrovski Talendid ja austajad, 1974), Fanchette (Beaumarchais' Pöörane päev ehk Figaro pulm, 1973), Gorbatova (Aljošini Oli kord armastus, 1973), Miili (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1974), Maali (Marani Hirmuotsija, 1974), Minni Fay (Hermani Hallo, Dolly!, 1974), Hildegard, Poe-Iivi ja Külanaine (Traadi ja Üksküla Kohvioad, 1975), Anvar (Aitmatovi ja Muhamedžanovi Tõus pühale mäele, 1975), Polly (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1975), Tegelane (I. Normeti Muinasjutt Siiami printsist, 1976), Krahvinna De Profundis (Grochowiaki Püsime veel sadulas, härrased, 1976), Galja (Roštšini Mees ja naine vajavad tuba, 1976), I naine (Vassiljevi Ärge tulistage valgeid luiki, 1976), Saša (Gorki Suvitajad, 1977), Juuli (Tammsaare ja I. Normeti Otto Almari nägemus, 1977), Anu (Blaumanise Rätsepad Sillamatsil, 1977), Therese (Saja Puutuvid, 1977), Galja (Cocteau' Hoolimatu armuke, 1978), Pierrette (Thomas' Kaheksa armastavat naist, 1978), Abrahamsa (Lassila Tark neitsi, 1978), Võõras naine (Hindi Ennustus, 1979), Nadja (Aljošini Kui suudaksid uskuda, 1979), Isabella (Shakespeare'i Mõõt mõõdu vastu, 1979), Proua Soames (Wilderi Meie linnake, 1980), Anna Onošenkova (Gorki Vassa Železnova, 1980), Ilse (Jakobsoni ja Vahingu Vaeste-Patuste alev, 1981), Malda (Putninši Truuduse magus koorem, 1981), Naine, Arst, Daam jt. (Zorini Mees ja naised, 1982), Feliciana (Lope de Vega Tantsuõpetaja, 1982),Emma (Horvathi Lood Viini metsadest, 1982), Kate Hocken (Du Maurier' ja Soosaare Linnud, 1984), Mari (Kooli Musta kassi öösel ei näe, 1984), Linda (Udami Vastutus, 1985), Liis (Lutsu ja Pedajase Soo, 1985), Proua Bazin (Anouilh' Metskass, 1985), Halida (Abdullini Peremees, 1986), Tammaru perenaine (Kitzbergi Libahunt, 1986), Fee Berylune (Maeterlincki Sinilind, 1986), Heta (Wuolijoe Niskamäe noorperenaine, 1987), Marja Ivanovna (Tolstoi Ja pimedusest paistab valgus, 1987), Leida Kask (Saluri Minek, 1988), Tilde (Raudsepa Vaheliku vapustused, 1988), Preili Ronk (Kierkegaardi Frode ja kõik teised rüblikud, 1988), Naine (Spiro Kanapead, 1989), Hortense (Kanderi Zorbas, 1989), Beulagh Binnings (Williamsi Orpheus allilmas, 1990), Ariane (Magnier' Blaise, 1990), Annie Halbom (Soya Jonsen kadunuke, 1991), Marie-Louise (Tremblay Igavesti Sinu, Mary-Lou, 1992), Queenie (Kerni Teatrilaev, 1992), Telefoni-Sandra või Serafiina (Wuolijoe Niskamäe naised, 1993), Proua Prentice (Ortoni Püksid maha, 1993), Maarja (Saare ja Kopvillemi Toronto-Vilsandi nõudmiseni, 1993), Josepha Vogelhuber (Benatzky "Valge Hobuse" võõrastemaja, 1993), Skibinska (Spiro Kelm, 1994), Madame Arcati (Cowardi Üleannetu vaim, 1994), Valli (F. Kargi Valivad daamid ehk Stiilipidu simmani ja striptiisiga, 1994), Krahvinna Märta Dohna (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 1994), Krista (Garpe Kõik need päevad ja ööd, 1995), Preili Lind (Molnari Üks, kaks, kolm!, 1995), Linnea Cervieng (Göthe Koeratopis, 1995), Dolly (Roperi Pesumaja lood ja laulud, 1996), Leena (Vaiguri Kraavihallid, 1996), Soetkin (Ehala, Costeri ja Gorini Thijl Ulenspiegel, 1996), Ethel (Thompsoni Kuldse järve ääres, 1997), Mariedl (Schwabi Presidenditarid, 1997), Madame Danzard (Kesselmani Minu õde siin majas, 1998), Proua Jourdain (Moliere'i Kodanlasest aadlimees, 1998), Ema (Serreau Küülik Küülik, 1998), Phyllis (Gurney Sylvia, 1999), Naine (Tätte 2000 aastat elu Eestimaal, 1999), Proua Medlock (Morgani ja Markwicki Salaaed, 1999), Õuedaam ja Dorcas (Shakespeare'i Talvemuinasjutt, 2000), Naine (Ulmani Imede torn, 2000), Emily (Suumani Meil aiaäärne tänavas, 2000), Muti (Liksömi Family Affairs, 2001), Barbara (Ulmani Midagi päikese all, 2001), Janne (Vetemaa ja Kuninga Suvitajad, 2001), Võõrasema (vartsi Tuhkatriinu, 2002), Neenu Moor (Palu ja Gailiti Ekke Moor, 2002), Mari (Mõttuse Õitsengu likvideerimine, 2003), Eit (Bornhöhe ja Sinisaare Tasuja, 2003), Eit (Paju Raimund, 2003), Haili (Porteri Suudle mind, Kate, 2004), Vi (Stephensoni Vee mälu, 2004), Ema (Kivisildniku Pööripäeva päike, 2004), Hiir, Konn ja Põrnikas (Anderseni ja I. Normeti Muinasjutt Pöial-Liisist, 2005), Mary Doul (Synge'i Martini ja Mary lugu, 2005), Gladys Green (Lonegrani Viimane näitus, 2005), Matilde (Kruusvalli Võikõllane üü, 2006), Seija Huhta (Klemola Kokkola, 2007), Teine lind (Kreutzwaldi ja Palu Muinasjutt Põhja konnast ja printsessist, 2007).
|
|
LINGIKOGU
DRAAMA. Teatrifestival
TEATRITASKU
Teatri- ja muusikamuuseum
PÖFF
Laine Mägi
Margus Oopkaup
Elmar Trink
Carmen Mikiver
Ivar Põllu
Priit Loog
Kaili Viidas
Sten Karpov
Liis Karpov
Karl-Andreas Kalmet
Pääru Oja
Nils Mattias Steinberg
Lii Tedre (Endlas)
Lii Tedre (vikipeedias)
Lii Tedre (Eesti filmi andmebaasis)
Lii Tedre filmirollid (ingliskeelne)
Artiklid:
Lii Tedre tähistab 70 aasta juubelit
Naerukajakas Lii on omadele lihtsalt Sass
Audio-video:
Lii Tedre loeb "Kolm gladiooli"
Lii Tedre kui Marie Under. Kuuldemäng "Lageda taeva all"
Lähme külla Lii, Helene ja Peeter Tedrele
TEDRETÄHETUND: Lii Tedre
|