|
Liina Reiman (14. november 1891 - 11. september 1961) 130
(järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 557-559 art. "Reiman, Liina“ ) (a-ni 1913 Põlde), näitleja ja teatripedagoog. ENLi liige (1935, a-st 1940 auliige) ja Soome Näitlejate liidu auliige. Sündis Valgas, isa raudteelane. Õpis 1902-08 Valgas C. Schützi tütarlaste erakoolis, täiendas end 1922-31 mitu korda Saksamaal (pikemalt H. Körneri juures), käis õppereisidel Viinis, Pariisis, Londonis ja Prahas, võttis 1918-20 eralaulutunde. Mängis 1910-12 (näitlejapraktikandina) K. Menningu juures „Vanemuises“, 1912-15 „Endlas“,1915-17 ja 1939-43 „Estonias“, 1918-24 Draamateatris, 1925-33 „Vanemuise“ ning 1933-38 „Estonias“, Draamateatris ja Soome teatrites, a-st 1944 elas Soomes ja töötas seal a-ni 1952 näitlejana, lavastajana ja teatripedagoogina. Mänginud Soome filmis „Naise saatus“ (1947) ning lavastanud Soome Raadios kuuldemänge („Kajakas“, 1949, „Kirsiaed“, 1950) ja esinenud neis („Sügisviiulid“, 1949). Avaldanud mälestusteraamatud „Rambivalgus süttib“ (1956, Lund; 1991, Tallinn) ja „Lava võlus“ (1960, Lund; 1996, Tallinn). Medal Pro Finlandia 1961. Tema mälestussõrmust kannavad pärandatavana Eesti naisnäitlejad (1980-84 Aino Talvi, a-st 1984 Ita Ever). – Oli 1913-16 abielus August Reimaniga, hiljem elukaaslane Raimund Kull. Lavastused: Nalkowska Naiste maja (1932), Kitzbergi Libahunt (1949 Kuopio teatris ja 1950 Tampere Töölisteatris, mängis mõlemas Vanaema), Tšehhovi Kirsiaed (1951 Kuopios), Strindbergi Emaarmastus (1956,“Teater 55“). Osad: Josepha (Sardou Lähme lahku, 1910), Liina Pääsuke (Ney Kosjakandidaat kimbatuses, 1910), Dina Dorf ja Loona Hessel (Ibseni Seltskonna toed, 1910, „Endlas“ 1915), Rahel (Björnsoni Üle jõu, I ja II 1911), Marina ja Akulina (Tolstoi Pimeduse võimuses, 1911 ja 1919), Marie (Sudermanni Kivi kivide hulgas, 1912 „Endlas“), Clementine ja Mathilde Boss (Heijermansi Lootus õnnistuse peale, 1913 ja 1921), Helene (Björnsoni Kui noored õunapuud õitsevad, 1914), Nora (Ibseni Nora, 1914), Eeva Marland ja Paula (Vilde Tabamata ime, 1915 „Endlas“ ja 1942), Magda (Sudermanni Kodu, 1915 „Endlas“), Elga (Hauptmanni Elga, 1915 „Endlas“), Tiina, Tammaru perenaine ja Vanaema (Kitzbergi Libahunt, 1915 „Estonias“, 1929 „Vanemuises“ ja 1941 „Estonias“), Anna Danby (Dumas’ Kean, 1916), Bollette (Ibseni Naine merelt, 1917), Breite (Hauptmanni Ephraimi tütar, 1919), Herodias (Wilde’i Salome, 1919, 1923 ja 1930), Judith (Hebbeli Judith, 1920), Varvara Vassiljevna (Surgutšovi Sügise viiulid, 1920, Helsingi Rahvateatris 1947, viimases ka lavastaja), Inimese naine (Andrejevi Inimese elu, 1921), Dunja (Dostojevski ja Delier’ Kuritegu ja karistus, 1921), Iokaste (Sophoklese ja Hofmannstahli Kuningas Oidipus, 1922), Ftatatetae (Shaw’ Caesar ja Kleopatra, 1922), Ilonka (Mülleri Leek, 1922 ja 1926), Jeanne d’Arc (Schilleri Orleans’i neitsi, 1923), Maria Stuart (Schilleri Maria Stuart, 1923 ja 1942, Tamperes 1933, „Estonias“ 1934, Helsingi Rahvateatris 1935), Laurencia (Lope de Vega Naiste mäss, 1923 ja 1928), leedi Macbeth (Shakespeare’i Macbeth, 1924 ja 1930), Candida (Shaw’ Candida, 1924), Lavinia (Garricki Naine, kes tappis, 1924), Johanna (Shaw’ Püha Johanna, 1925), Tosca (Sardou Tosca, 1925), donna Isabella (Schilleri Messiina pruut, 1926), Solvejg (Ibseni Peer Gynt, 1927), Antonia (Lengyeli Antonia, 1927 ja 1930, Tampere, Kotka, Pori ja Turu teatris 1933-34, helsingi Rahvateatris 1935), Sappho (Grillparzeri Sappho, 1927 „Estonias“ ja Soome Rahvusteatris, 1929 „Vanemuises“, 1933 Tampere Teatris, 1943 „Estonias“ ja 1944 Soome Rahvusteatris), Indra tütar (Strindbergi Unenäomang, 1927), Gertrud (Shakespeare’i Hamlet, 1928), Mirjam (Raudsepa Siinai tähistel, 1928), Medea (Grillparzeri Medea, 1929, „Estonias“ 1930), Hippolyta (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1930), Koidula (Adsoni Lauluisa ja Kirjaneitsi, 1931 ja Wuolijoki Koidula, 1932, Kotka teatris 1935), Olivia (Shakespeare’i Mida soovite, 1932), Mare (Kallase Mare ja ta poeg, 1935 „Vanemuises“ ja „Estonias“), Kirsti Fleming (Numersi Elina surm, 1935 Kajaani ja Oulu teatris, 1937 Tampere Töölisteatris, 1938 Pori ja Kotka teatris, 1947 Lahti teatris), proua Alving (Ibseni Kummitused, 1935 Draamateatris), Vanaperenaine (Wuolijoki Niskamäe naised, 1936, ja Niskamäe leib, 1939, mõlemad „Estonias“), Liina (Raudsepa Lipud tormis, 1937 „Estonias“), Ema (Capeki Ema, 1938 „Estonias, 1944 Kuopio teatris, 1945 Jyväskyla ja Tampere Töölisteatris ning Turu ja Lahti Linnateatris, 1946 Helsingi Rahvateatris ja Iisalmi teatris, kõigis Soome teatreis ka lavastaja), Ilona (Turja Kohtunik Marta, 1939), Pelageja Nilovna (Gorki ja Särevi Ema, 1941), Vassa (Gorki Vassa Železnova, 1941), Majoriproua (Lagerlöfi Gösta Berling, 1942 Draamateatris). |
LINGIKOGU
DRAAMA. Teatrifestival
Aleksander Teetsov Arnold Ebrok Paul Mäeots Linda Rummo Vello Rummo Ilmar Tammur Grigori Kromanov Evald Hermaküla Helle Laas Aleksander Eelmaa Kalju Komissarov Ingo Normet Jaan Tooming Raivo Trass
Liina Reiman (Eesti giid)
Raamatud:
Artiklid: |
