|
Günther REINDORFF 120 (26.01.1889 - 14.03.1974) (järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 436-437 art. "Reindorff, Günther") Sündis Peterburis tolliametniku (prokuristi) perekonnas; Adele R-i abikaasa.Asunud 1897 Tallinna, õppis Peetri reaalkoolis.Jätkas õpinguid 1905 Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis P. Lambini teatridekoratsiooni- ning N. Panovi ofordiklassis., lõpetas kooli tarbekunstnikuna.Siirdus 1914 kooli stipendiaadina Pariisi, käis ka Hispaanias ja pöördus 1915.a. alguses Skandinaavia kaudu tagasi Petrogradi. Suunati tööle riigi väärtpaberitrükikotta, mis viidi 19191 üle Moskvasse. Opteeris 1920 Eestisse. Oli Riigi Kunsttööstuskooli graafikaõppejõud (a-ni 1943, algul joonistusõpetaja, a-st 1922 graafikaõppetöökoja, a-st 1936 graafikaosak. juhataja). Rajas kooli graafikaklassi ja litograafia- (1920) ning trüki- ja tsinkograafiatöökoja (1923). Oli 1922-32 ühtlasi Riigi Trükikoja konsultantkunstnik ning tegi 1920.-30. a-il kaastööd reklaamibüroodele "Ilo", "ole" ja "Gravis". Käis 1922-23 loomereisil Saksamaal, Austrias j Shveitsis, 1928 Austrias, 1930 Rootsis ja 1946 Armeenias (koos R. Kaljoga jmt.). Töötas 1950-58 ERKI-s, oli joonistuskat. juh. (a-st 1951 prof.). ENSV tnl. kunstnitegelane (1947), ENSV rahvakunstnk (1957), NSVL rahvakunstnik (1969), NSVL Kunstiakadeemia kirjavahetajaliige (1958). 1920.-30. a-il tegutses peamiselt tarbekunstnikuna (ms. dekoreeris saale ja klubiruume ning kujundas "Estonia" kontserdisaali etendusi). Valdava osa nende kümnendite loomingust mooduustab tarbegraafika, sh. raha-, margi- ja märgikavandid. Reindorff oli esimeste Nõukogude Venema kirjamarkide kujundajaid, seejärel kavandas marke ka Eestis (nt. leoparfivapiga mark,1928-35, ja sari Pirita 1436-1936).Kujundas münte ja rahatähti: Toompea motiiviga kahekroonise (1930), X üldlaulupidu tähistava (1933) ja viikingilaevaga ühekroonise mündi (1934), rahvarõivas neiuga 10-kroonise (esimene emissioon 1927) ja pankranniku motiiviga 50-kroonise rahatähe (1929); sai 1926 Eesti Vabariigi rahatähtede võistlusel I auhinna. Reindorffi nahkehistöökavandeil (1923-26) oli tähtis osa E. Taska töökoja toodangu ilmekujunemisel. Nendes ühenda ta klassikalises laadis stiliseeritud rahvakunstimotiive, peamiselt lillornamenti, oskuslikult kirjaga (A. Kitzbergi album, 1926, nahavool, põime). 1930. a-il kavandas R. Tavasti töökojale rinnamärke, sealhulgas sõjaväe eraldusmärke. Tegi Kadrioru haldushoone koosolekusaali intarsiatehnikas suprapordi ja laua kavandi (1939). Reindorffi selleaegsed raamatukujundused on art deco'likud ning rajanevad eelkõige kirjal (raamatu "Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskyhingu viis aastat" kaas, 1927; ajakirja "Taie" kaas, 1928-29); illustreeris käärilõigetega R. Pätsi "Lemmiklauliku" (I-VIII, 1935-39). Varase vabagraafikaloomingu moodustavad etüüdlikud joonistused mändidest, põllulilledest ja Pakri saare arhailisest külamiljööst (Väike-Pakri saar, Suurküla tänav, 1921, grafiit). 1920. a-te keskel Põhja-Eesti rannikule tehtud suviste retkede mõjul kaldus Reindorff rahvusromantismi poole, toonivarjundeile ja valgusemängule tuginev käsitluslaad muutus monumentaalsemaks ja ekspressiivsemaks: Võrgukuurid (1925, linoollõige), Tütarsaar, Laeva ehitamine (1926, pastell), Viru rannal (1934, süsi), Toila rannavaated, Eisma kala- ja võrgukuuride ning tormist murtud puude etüüdid. 1940. a-il süvenes Reindorff estampgraafikasse (Tuuleiil, 1943, linoollõige, arhailis-romantiline Õhtu Vormsi saarel ja Võrgukuurid, mõlemad 1943, metsotinto). II maailmasõja järgsete aastate loomingust on tähelepanuväärne vahetuile loodusmuljeile toetuv, Armeenia mägimaastikku ja arhitektuurimälestisi kujutav joonistuste sari (1946) - Sani jõe org, Mäed Bzhni küla lähistel, Surb Sarkisi varemed, Kellatorni varemed Bzhnikülas. Teine, Eesti maastikku jäädvustav joonistuste sari (1947) on suurejooneline ja erinevb eelmisest arhailise külaolustiku rahvusromantilise tõlgenduse poolest (Rannamännid, Rannik, Vana piiriaed ja Õhtu Harju rannal. Romantiline valgusemäng ja meisterlik heleda-tumeda käsitlus on iseloomulikud Lõuna-Eesti ja Saaremaa maastiku joonistustele (Palavad augustipäevad, 1955, Õhtu järve kohal, 1955-56, Vana talu Saaremaal, 1958, Äike läheneb, 1959).Suurejoonelisim poeetilien loodusekujutus, filigraanse detailitöötlusega joonistus Sibeliuse "Finlandia" (1962), on samanimelise muusikateose monumentaalne võrdkuju. 1940.-50. a-il lõi Reindorff ka oma raamatukunstialased tippteosed. Selle aja rikkkalikem ja terviklikem on Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsete juttude" kujundus (1951), milles avaldub kunstniku joonistaja-, ornamendilooja- ja kalligraafimeisterlikkus. Illustreeritavaiks on ta valinud muinasjuttude fantastilismad ja värvikaimad episoodid, millele lõi taustaks Eesti arhailise maastiku ja etnograafilise olustiku. Vanavene kultuuri (arhitektuur, olustik, rõivad) tundmine ilmneb Pushkini "Muinasjuttude" (1949) stiilseis ja äärmiselt puhtalt teostatud illustratsioonides (nõuk. Eesti preemia 1949). Loonud ka eksliibriseid. Tegi omaleiutatud kollaazhitaolises oleoakvatüüpia-aplikatsioonitehnikas dekoratiivmaale. Nii dekoratiivmaalid kui ka paljud varasemad teosed hävisid Tallinna pommitamisel 9. märtsil 1944. Reindorff harrastas liblikate kogumist (tal oli Eesti rikkalikemaid kogusid; nüüd osa sellest Eesti Loodusmuuseumis). |
LINGIKOGU
Märtsi teatritähtpäevad |