|
GORI 115 (20.02.1894 - 07.10.1944) (järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 84-85 art. "Gori") Õieti Vello Agori (a-ni 1935 Georg Tõnisson), karikaturist ja vestekirjanik. Sündis Pärnus kojamehe perekonnas. Käis Pärnu gümnaasiumis, lõpetas samas 1912 linnakooli. Õppis 1912-13 R. Lepiku juures joonistamist. Asus 1913 Tallinna ja töötas ajakirja "Leek" toimetuses. Mobiliseeriti I maailmasõja ajal tsaariarmeesse, sattus 1915 Saksa sõjavangilaagrisse (Danzigi lähedal). Tegutses a-st 1919 taas Tallinnas, tegi kaastööd pilkelehtedele "Sipelgas" ja "Meie Mats" ning ajakirjale "Odamees" (1919), 1920-38 oli kirjastuse "Vaba Maa" teenistuses. Käis 1925 ja 1930 huvimatkal Itaalias. Joonistas 1938-40 karikatuure "Rahvalehele", 1940-41 ajalehtedele "Rahva Hääl" ja "Sirp ja Vasar", II maailmasõja ajal ajalehele "Eesti Sõna". Oli Saksa okupatsiooni ajal mõnda aega Tallinnas vangis. Läks pärast Punaarmee taas Eestisse tulekut vabasurma. Saatis naljalehtedele lihtsaid pilkenalju juba koolipõlves. Gori loomelaad kujunes peamiselt maineka Müncheni karikatuurilehe "Simplicissimus" eeskujul. Aja jooksul muutusid pildid sisukamaks ja tüübistik mitmekesistus. Gori reageeris kiiresti sarkastiliselt või humoorikalt päevasündmustele, pilkas nii noore Eesti Vabariigi välisvaenlasi, riigi siseelu väärnähtusi (spekulatsioon, erakondade kemplemine) kui ka inimloomuse taunitavaid omadusi (harimatust, moraalitust, tõusiklikkust); oli silmapaistev karakteersete sümboltüüpide (Eesti taat, Vene karu, Saksa mõisnik, John Bull jmt.) ja sharzhide looja. Avaldas 1928 karikatuuri- ja vestekogumiku Knock-out, karikatuurisarjadest on tuntuimad Eesti ajalugu ("Vaba Maa", 1930-31) ja olustikuline Peremees ja sulane ("Rahvaleht", 1939-40). Tema karikatuure ilmus Soome ("Helsinkin Sanomat", 1929), Rootsi, NSV Liidu jmt. välismaade ajalehtedes. Teinud sulejoonistusi - varases loomejärgus juugendlikke stiliseeringuid (nt. vinjetid ajakirjas "Kodu") ning sümbolistlikke või groteskseid, ka rahvusromantilis kompositsioone, 1920. a-te alguses ekspressiivseid geometriseeritud vormiga suurlinnapilte. Kirjutanud ja illustreerinud lasteraamatuid: Sõdur Sass (Tln., 1919), Jänes-Koljat (Tln., 1920). |
LINGIKOGU
Märtsi teatritähtpäevad |