Anton STARKOPF 120 (20.04.1889 - 30.12.1966)

(järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 490-491, art. "Starkopf, Anton")

(1936-40 Starkopf-Rea), kujur ja pedagoog. Sündis Harjumaal Kohila vallas Röa külas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. Õppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Järvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis kõrgematel kaubandus- tööstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Münchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), õppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sügisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Lõuna-Saksamaal Wehlenis. Töötas 1916-18 sõjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistöökodades ning a-st 1917 ühtlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle õppejõud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964).

Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W. Lehmbrucki loomingust mõjutatud 1920. a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J. Vaher, 1923, graniit; P. Sepp, 1925, pronks). Samal ajal valmisid dünaamilised art deco'likud pronkskujudNaine kalaga (1925) ja Siiami tantsitar (1925) ning selge vormi ja kauni siluetiga puufiguurid Madonna (1925), Flora (1926), Kelp (1927), Andumus (1927) ja Leda (1930).1930. a-il kujunes Starkopfi isikupärane stiil, milles tundeelu ja intiimsust väljendavad üldistav vorm, kindel rütm ja kohati arhaiseeriv käsitluslaad. Kunstniku meelismaterjaliks sai graniit, lõi selles oma parimad teosed: Uppuja (1931), Naine linikuga (1935), Õhtu (1936-37), Põlvitaja (1938), Kandlemängija (1938). Marmorist kamina- ja väikefiguurid (Naisfiguur, u. 1932; Magav naine, u. 1935 ja istuv naine, 1938) on intiimsed. 1940-50 lõi Starkopf peamiselt puufiguure ja -reljeefe (Puhkav naine, 1942-43; reljeefid Muusikud, 1942-45, ja Õsuja, 1943) ning loomaplastikat (Karu, 1941-44, graniit, Valge karu, 1945, puu). Pärast Moskvast naasmist teostas mitu varem kipsi jäänud skulptuuri ning lõi sarja portreid eesti kultuuriinimestest (K. K: Peterson, 156-57, puu; K. Mägi, 1963, graniit; N. Triik, 1964, graniit), ehisplastikat (Vesiroos, 1960, graniit) ja hulga keraamilisi kompositsioone (reljeef Vibulaskja II, 1960; Emaõnn, 1964, shamott). Väga rikkalik on Starkopfi monumendilooming: Vabadussõja mälestussammas Toris (1923, graniit, pronks; hävinud, taastatud 1989), Laiusel (1925, dolomiit, hävinud), Puhjas (1925, graniit, pronks, hävinud, taastatud 1988) jm. ning arhitektoonilise üldmõjuga hauasambad (J. Bergmann,1930, grabniit, pronks, Paistu; graniidist Pieta A. Jõksi haual Nõo kalmistul, 1934; Leinav naine O. Halliku perekonna haual Tartu Maarja kalmistul, 1959, graniit). Sai 1935 Vasa ordeni ohvitseriristi (1934. a. Tallinnas Rootsi tööstuskunstinäituse korraldamise eest) ja 1939 kunstiühing "Pallas" kuldaumärgi. 1972 avati Tartus Starkopfi ateljeemuuseum.

LINGIKOGU 

Märtsi teatritähtpäevad
Veebruari teatritähtpäevad
Jaanuari teatritähtpäevad