Andres Särev (8. veebruar 1902 - 18. märts 1970)  110

(järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk.646-647 art. "Särev, Andres")

Lavastaja, näitleja ja dramatiseerija. Sündinud Paistu külas Viljandimaal, vanemad talunikud. ENL-i liige (1934) ja ETÜ liige (1945). Õppis 1914-17 Paistu kihelkonnakoolis, 1919-22 Viljandi õhtukoolis, 1920 ja 1922 K. Jungholzi ning 1925-26 P. Sepa lavakunstikursustel. Töötas 1919-23 Viljandi-Pärnu Rahukogu prokuröri kantseleis, 1922-26 „Ugalas“ ja 1923-25 ühtlasi Viljandi ajalehe „Sakala“ toimetuses, 1926-28 „Endlas“, 1928-30 Pärnu Töölisteatris,1930-40 Tallinna Töölisteatris, 1939-49 „Estonias“ (1942-44 direktorina),1949-68 Draamateatris ning 1968-70 lavapraktikaõppejõuna TPedI-s. Mänginud filmis („Elu tsitadellis“, 1947, Lenfilm; „Jääminek“,1962; „Viini postmark“, 1967, mõlemad Tallinnfilm). Dramartiseerinud üle 40 romaani ja jutustuse (A.H.Tammsaare, O.Luts, E.Vilde, A.Mälk), kirjutanud balletilibretosid („Kalevipoeg“, 1945, „Tiina“, 1950), teatrialaseid arikleid ja „Kunstilise isetegevuse näitejuhi käsiraamatu“ (1960). ENSV teeneline kunstnik (1947). Nõukogude Eesti preemia 1950. Tallinnas asub tema kortermuuseum (Tina 23-13).Oli aastast 1949 abielus näitleja Anna Säreviga.

Lavastused: Bornhöhe ja Trilljärve Tasuja (1924, mängis Tasujat), Schilleri Röövlid (1924, mängis Karl Moori), Raudsepa Kohtumõistja Simson (1925 vabaõhuetendus, mängis Simsonit), Andrejevi Inimese elu (1928, Pärnu Töölisteatris), Wilde’i Salome (1928, Pärnu Töölisteatris, mängis Herodest), Kivi Nõmmekingsepad (1928 Pärnu Töölisteatris, 1934, 1941 ja 1960), Lope de Vega Naiste mäss (1928 Pärnu Tööisteatris ja 1933), Jakobsoni ja Särevi Vaeste-Patuste alev (1929), Tretjakovi Möirga, Hiina! (1932, mängis Sõjalaeva kaptenit), Mälgu Vaese mehe ututall (1932), Molnari ja Särevi Pal-tänava poisid (1932 Draamateatris), Lutsu ja Särevi Tagahoovis (1934, 1955 ja 1963), Vaiguri Kraavihallid (1935), Ibseni Peer Gynt (1935, mängis Peeri, ja 1941), Tammsaare ja Särevi Härra Mauruse I järgu koolis (1935 Draamateatris), Vilde ja Särevi Mäeküla piimamees (1934, „Vanemuises“ 1935) ning Mahtra sõda (1936), Korneitšuki Platon Kretšet (1936, mängis Platoni), Gailiti ja Särevi Toomas Nipernaadi (1936 Draamateatris ja 1939 Tallinna Töölisteatris), Tammlaane Valge lagendik (1936), Shakespeare’i Othello (1936, mängis Othellot, ja 1949 „Estonias“) ning Romeo ja Julia  (1938, mängis Mercutiot), Tammsaare ja Särevi Kõrboja peremees (1937 Draamateatris), Lutsu ja Särevi Tootsi pulm (1937) ja Sügis (1939 Tallinna Töölisteatris), Capeki Ema (1938 „Estonias“), O’Neilli Anna Christie (1939), Shakespeare’i Windsori lõbusad naised (1939 Tallinna Töölisteatris ja 1948 „Vanemuises“), Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan (1940 Tallinna Töölisteatris), Gorki Vassa Železnova (1940 „Estonias“), Vilde Side (1940 „Estonias“), Shakespeare’i Tõrksa taltsutus (1940 „Estonias“), Gorki ja Särevi Ema (1941), Kitzbergi Libahunt (1941 ja 1954), Moliere’i Tartuffe (1941 ja 1965), Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus (1942), Shakespeare’i Nagu teile meeldib (1942) ja  Mida soovite  (1943), Vilde Tabamata ime (1942), Shakespeare’i Hamlet (1945), Raudsepa Rotid (1946), Jakobsoni Elu tsitadellis (1946, mängis Miilast), Rostand’i Cyrano de Bergerac (1947), Ostrovski Hundid ja lambad (1948), Hindi Kuhu lähed, seltsimees direktor? (1949 Draamateatris), Lacise ja Sauleskalnsi Kaluri poeg (I 1950, II 1952), Lope de Vega Tantsuõpetaja (1951), Gorki Päikese lapsed (1953), Jakobsoni Vana tamm (1955), Hindi ja Särevi Tuuline rand (1951) ja Kaugatoma kuningas (1955), Tammsaare ja Särevi Pankrot (1950 ja 1964), Vargamäe (1951, 1958 ja 1966) ning Vargamäe vanad ja noored (1959), Raudsepa Põrunud aru õnnistus (1957), Lutsu ja Särevi Suvi (1960) ja Tootsi pulm (1961), M. Raua Suveöö ilmsi (1961).

Osad: Oidipus (Sophoklese ja Hofmannsthali Kuningas Oidipus, 1923, vabaõhuetendus), Turkka (Pakkala Parvepoisid, 1923), Esko (Kivi Nõmmekingsepad, 1924 Pärnu Töölisteatris ja 1934), Kaarel (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1924), Wilhelm Tell (Schilleri Wilhelm Tell, 1925), Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1929, Tallinna Töölisteatris 1930), Abram (Katajevi Nelinurk sõõris, 1930), Satin (Gorki Põhjas, 1931), Volmer Vomm (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1932), Bachelet (Pagnoli Kuulsusega kaubitsejad, 1933), Jegor Bulõtšov (Gorki Tormi eel, 1933), Sokrates (Morstini Xanthippe kaitseks, 1940 Tallinna Töölisteatris).

LINGIKOGU 

TMM tähtpäevakalender

Särevi teatrituba
Särev ja filmid (ingliskeelne)

Raamatud:
Andres Särev
Kunstilise isetegevuse näitejuhi käsiraamat
Dramatiseering "Kõrboja peremees"
Dramatiseering "Vargamäe"

Audio-video:
Päevakaja. Andres Särev 60