Aarne Üksküla 75  (sünnipäev 21. septembril)

(järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 822-823 art. "Üksküla, Aarne")

Näitleja ja teatripedagoog. Sündinud Tallinnas, isa vedurijuhi abi, ema tööline. ETLi liige (1963). Lõpetas 1956 Tallinna 7. keskkooli, õppis 1956-57 Tallinna Pedagoogilises Instituudis, lõpetas 1961 lavakunstikateedri. Töötanud 1961-68 Rakvere Teatris, 1968-78 Endlas 1985-88 ja a-st 1993 Draamateatris, 1988-93 Vanalinnastuudios, olnud a-st 1978 (vaheaegadega) ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud (1978-82 kateedri juhataja, a-st 1998 professor) ning a-st 1997 Eesti Humanitaarinstituudi teatrialaõppejõud (mänginud ka stuudioteatris „Theatrum“). Teinud lavastusi. Mänginud kuuldemängudes („Mozart ja Salieri“, 1994, „Leino läheb Eestisse“, 1997, „Naksitrallid“ I-III, 1998), telelvastustes („Härra Barnett“, 1981, „Truu naine“, 1982, „Wikmani poisid“, 1995, „Mäng“, 1996, „Ma armastasin sakslast“, 1998, seriaalid V.E.R.I“, 1995-97 ja „M Klubi“, 1996-98) ning filmis („Ühe suve akvarellid“, 1966, „Pisuhänd“, 1982, mõl. Eesti Telefilm; „Naine kütab sauna“, 1977, Tallinnfilm; „Peata ratsanik“, 1972, Lenfilm). ENSV teeneline kunstnik (1974), ENSV rahvakunstnik (1986). T. Altermanni preemia 1985,parim meesnäitleja 1987, parima kõrvalosatäitja preemia 1996, Eesti Raadio kuuldemängupreemia 1998. Kultuurkapitali preemia 1998. – Olnud abielus Siina Ükskülaga, a-st 1980 elukaaslane Maria Klenskaja.

Lavastused: Armastus tuleb ja läheb: Zorini Lahkumine, Saroyani Hei, on seal keegi?, Kinossita Kuresuled ja Galsworthy Päike  (1964, ka mängis kõigis), Huovineni Selle suve sinised mõtted (1967), Traadi ja Üksküla Kohvioad (1975), Zurabovi Lika (1985, diplomilavastus Ugalas), Haveli Mis te norutate? (1992, diplomilavastus Vanalinnastuudios).

Osad: Šura (Zaki ja Kuznetsovi Kaks värvi, 1961, diplomilavastus Vanemuises), Pavel (Otcenašeki Romeo, Julia ja pimedus, 1961), Kretšinski (Suhhovo-Kobõlini Kretšinski pulm, 1962), Cary (Mirodani Kuulus 702, 1963), Malvolio (Shakespeare’i Kaheteistkümnes öö, 1964), Halena (Kohouti Kolmas õde, 1964), Wang (Brechti Hea inimene Sezuanist, 1965), Lendur (Saint-Exupery ja Raidi Väike prints, 1965), don Juan (Frischi Don Juan ehk armastus geomeetria vastu, 1966), Lipnik (Lavrenjovi Viimane lask, 1967), Gustave (Anouilh’ Varaste ball, 1968 Rakvere Teatris), Mees (Choinski Alarm, 1969), Frank (Delaney Armunud lõvi, 1970), Ljamin (Volodini Ärkamine, 1971), esitaja (Juhan Liivi ja I.Normeti Valu, 1973), doktor Wangel (Ibseni Naine merelt, 1973), Niilas (Vallaku ja Undi Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, 1974), Tartuffe (Moliere’i Tartuffe, 1975), Väitsa-Mackie (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1975), Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1976), Shannon (Williamsi Iguaani öö, 1976), George (Albee Kes kardab Virginia Woolfi?, 1977), Bassov (Gorki Suvitajad, 1977), Narr, Väeülem, Siseülem jt. ülemad (Tammsaare Kuningal on külm, 1977), Makarenko (Makarenko ja Karusoo Makarenko koloonia, 1979 Noorsooteatris), Ben Jonson (Bondi Bingo, 1979 Draamateatris), Karenin (Tolstoi Elav laip, 1980 Draamateatris), Adam (Weckeri Neli aastaaega, 1980 Noorsooteatris), Al Lewis ja Willie Clark (Simoni Päikesepoisid, 1981 Draamateatris ja 1998 Vanalinnastuudios), Kreon (Anouilh’ Antigone, 1982 Ugalas ja 1998 Theatrumis), Richard (Albee’ Kõik aias, 1982 Ugalas), Amilcar (Jamiaque’i Härra Amilcar, 1983 Noorsooteatris), Ornifle (Arnouilh’ Tuuleiil, 1984 Vanalinnastuudios), Sirõi (Mišarini Seoses üleminekuga teisele tööle, 1985), Kaljas (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987), Davies (Pinteri Majahoidja, 1987), Mees kontrabassiga (Süskindi Kontrabass, 1989), Jasper (Gray Finaal, 1990), Vana näitleja (Mameti Elu teatris, 1991 Draamateatris), Parun (Mrožeki Küürakas, 1992), Klaver (Anouilh’ Orkester, 1992), Walter (Churchilli Meister, 1993 Draamateatris), Eugene (Noreni Ja anna meile varjud, 1993 Draamateatris), James Tyrone (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1994), Maurus (Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool, 1995), Thomas Gray (Sabathi Poisid sügisel, 1996), Tšebutõkin (Tšehhovi Kolm õde, 1996 Draamateatris Sagadi mõisas), Harald Lusikas (Kivirähki Atentaat, 1997), Krahv (Grillparzeri Esiema needus, 1997).

LINGIKOGU 

Tähtpäevakalender 2012

Artur Ots
Maimu Pajusaar
Kaarin Raid
Tõnu Kark
Anne Paluver
Marika Vaarik

Aarne Üksküla (vikipeedia)
Üksküla ja filmid (ingliskeelne)

Raamatud:
Lavakooliraamat 1

Artiklid:
Palju õnne - Aarne Üksküla 75!
Kolleegid soovivad Ükskülale õnne
Aarne Üksküla on teinud rohkem kui 130 rolli
"Aarne Ükskülal on suur ja tundlik süda, suur anne"
Aarne Üksküla pojapojas iseennast ära ei tunne
"Julgege tunda sõpru oma kõrval"
"Ma ei salli raha, aga olen rõõmus, et saan jagada"
Tabamatu Aarne Üksküla, vastumeelne juubilar
Aitäh, Aarne Üksküla!

Audio-video:
Imet tabamas: Aarne Üksküla
Omavahel: Aarne Üksküla
Illusionist Aarne Üksküla