KÄOJAANimäng 2.-4. klassidele toimub oktoobris-detsembris 2022 ja on pühendatud lastekirjanik Henno Käo 80. sünniaastapäevale ja lastekirjanik Jaanus Vaiksoo 55. sünnipäevale.

Meie võistlejad saatsid kirjanik Jaanus Vaiksoole 13 küsimust. Jaanus Vaiksoo vastas neile nii:

Mis oli Sinu lapsepõlve unistuste töö?
Koolipoisina meeldis mulle tohutult geograafia. Mõtlesin minna isegi geograafiat õppima. Mul oli kaustik, kuhu kleepisin maailma riikide lippe ja kaarte ja kogusin nende kohta infot. Tundsin vist enamikke riikide lippe. Aga keskkooli alguses tuli selline aine nagu "NSV Liidu majandusgeograafia", mis oli väga igav ja tüütu ja koos sellega kadus kuhugi ka minu geograafiahuvi.

Miks Sa valisid ameti kirjanik, miks mitte ehitaja?
Ma ei ole eriti osav ehitaja. Märkasin juba poisina, et näiteks mu pinginaaber meisterdas igasuguseid ägedaid asju ja mudelautosid, aga minul polnud selleks piisavalt huvi ja kannatust. Mulle meeldis rohkem sporti teha ja lugeda, mängida palli.

Kas Sa sattusid kirjanikuks või tahtsid olla kirjanik? Miks Sa hakkasid kirjanikuks?
Ma arvan, et kirjanikuks kujunetakse kuidagi märkamatult ja pikema aja jooksul, mitte ei hakata. Ma hakkasin varakult, viieaastaselt lugema ja lugemine oli üks kõige toredam lapsepõlve ajaviide. See vist ongi see põhjus, miks ka ise hakkasin ükskord kirjutama. Loed, loed ja mingil hetkel hakkavad endal tekkima mõtted, mida võiks panna kirja.

Kes oli väiksena Su lemmikkirjanik?
Eesti kirjanikest meeldis mulle väga Jaan Rannap. Kõik tema lasteraamatud lugesin mitu korda läbi: "Viimane valgesulg", "Agu Sihvka annab aru", "Kukepoks", kus olid väga põnevad spordilood ja mis innustas ka mind sporti tegema ja jooksma. Aga siis veel muidugi Astrid Lindgren ja eriti tema "Kalle Blomkvist" või Jules Verne'i "Viieteistkümne aastane kapten".

Olete kirjutanud raamatuid teistele. Mis on aga Teie enda lemmikraamat ja miks just see?
Raske on väga paljude heade raamatute seast nimetada kõige suuremat lemmikut. Aga toon ehk välja kolm täiskasvanute romaani: August Gailiti "Toomas Nipernaadi" - üks eesti kirjanduse parimaid teoseid ja kirjutatud väga isikupärases stiilis. Viivi Luige "Seitsmes rahukevad" - seda raamatut on lihtsalt nauding lugeda, kui hästi kirjanik kirjutab väga keerulisest ajast. Günter Grassi "Plekktrumm" - lihtsalt ülimeisterlikult kirjutatud romaan.

Mis on Sinu raamatute hulgast lemmikum? Mis on Teie lemmikraamat enda raamatute hulgas?
Eks raamatud on nagu oma lapsed, kõik on armsad. Aga kindlasti onu Heino raamatud ("Onu Heino eksis ära" ja "Onu Heino väike pere") on teinud palju rõõmu, kui näed, et need luuletused lastele meeldivad. Ja nüüd viimasena sündinud "Kinga" raamatute sarja tegelased on saanud ka endale lähedaseks ja tahan nendega koos edasi minna.

Kust te saate inspiratsiooni raamatute kirjutamiseks?
Eks ikka ümbritsevast elust. Igalt poolt ja väga erinevatest olukordadest kargab mõtteid pähe. Väga paljud jäävad sinnapaika, aga mõnest hakkab midagi idanema.

Kui kaua Sa ühte raamatut kirjutad?
See on väga erinev. Pikemat proosaraamatu tavaliselt mitu kuud, umbes pool aastat.

Missuguse raamatuga olete kõige rohkem vaeva näinud ja miks?
Kindlasti aabitsa kirjutamisega. Selle tellis minult kirjastus "Koolibri" ja ilmus aastal 2005. Aga kirjutama hakkasin paar aastat varem. Aabits on koolis õpilaste kõige esimene raamat ja see on tõesti selles mõttes vastutusrikas töö, et tegemist on õpikuga, aga see peaks olema ka nii huvitav, et lapsed tõesti hakkaksid lugemist armastama. Aabitsa tegemisel osaleb terve meeskond: peale kirjaniku veel kunstnik, metoodik, õpetajad koolides, kes uut õpikut katsetavad, kujundaja, kirjastus.

Kui vana Sa olid, kui kirjutasid oma esimest lasteraamatut "Neli hommikut ja üks õhtu"?
Ma olin siis 32.

Kust Te saite mõtte, et kirjutada raamat "King nr 39" ?
Ma arvan, et esimese väikese tõuke andis kunagi "Harry Potter". Seal on koht, kus Harry pidi sõitma võlukunstikooli õppima ja minema selleks rongile perroonilt üheksa ja kolmveerand. Kusagilt torkas mulle pähe, et olemas ka selle numbriga kingad - üheksa ja kolmveerand, mis vastavad Euroopa süsteemis numbrile 39. Siit hakkas arenema idee poisist, kes satub juhuslikult ühte kingapoodi ja seiklus lähebki lahti.

Kas kirjutate juba järgmist lasteraamatut? Millest see räägib?
Teen selleks ettevalmistusi. Loodan, et see on "King nr 42".

Mida Sa teed, kui sulg ei jookse?
Kõige parem on siis ringi kõndida, liikuda. Mitte jääda laua taha konutama. Liikumine aitab alati mõtteid koguda, mõtetel selgemaks saada.